Psühhoteraapia

Kiri kliendile, kes tuleb esimesele kohtumisele

Armas inimene!

See on täiesti loomulik, et sa ei tea, mida oodata. Me keegi pole teadnud, kes me oleme astunud ruumi, kus elu võib muutuda. Natuke võib olla ärev ka – no see teadmatus ikka! Ma saan aru, kust see tuleb ja kust tuled sina, isegi, kui ma pole sind veel kohanud. Meil on kõigil erinevad teekonnad, aga inimese teekond on meil kõigil sama. Ma ei tea su tausta, kuni sa pole rääkinud, aga ma tean seda KOHTA, kus eluga ollakse enne seda päris esimest terapeudi, nõustaja või psühholoogi juurde minekut. Mõnel on selles rohkem teadlikkust, teisel 0, aga see koht on sarnane. Sest me oleme inimesed. Just sellest inimeseks olemise kohast kohtun ma sinuga. Esmalt inimesena ja siis alles terapeudina või nõustaja või juhendaja või maagina. Sest ma olen ise kunagi alustanud ja käinud pikalt seda teekonda, kukkunud korduvalt reelt maha, aga alati ennast uuesti püsti ajanud. Uuesti ree peale hüpanud, mis vahel on loksunud teokiirusel ja siis jälle uljalt tuhatnelja kihutanud. Ma olen seda palju teinud ja sellel teel paljusid teisi näinud. Seepärast ma tean. Samas ei tea ka, sest kuigi inimese teekond on meil kõigil sama, on meie igaühe individuaalne teekond kordumatu.

Mul on samuti alati mõningane ärevus kohata kedagi esimest korda. See on loomulik, arvestades kust ma olen tulnud. Ja ma ei pea siin silmas ainult seda elu. Sina, esimese korra klient oled minu jaoks uus tundmatu maailm. Valge laik kaardil, mis on seda põnevam, et sina ka ei tea kogu seda endas peituvat maastikku. Enamik näeb vaid pinnavirvendust või tunneb hästi ühte, korralikult tarastatud ja tugevalt kultiveeritud maanurka. Niisiis seisab meil koos ees avastusretk! Mäletad, nagu Jules Verne’ tegelastel. Teekond maailma südamesse. See pole kunagi kiire või lühike. Võib-olla jääb tervest elust väheks, et sinna jõuda. Igatahes me kindlasti jõuame sel teel edasi. Ütlen kohe: see ei pruugi olla lillepidu. Eh, enamasti polegi! Aga raskused on ju minu ja sinu eriala! Oleme neid suutnud niivõrd palju kanda, kui oleme jõudnud siiani. Luban, et iga järgmisega, millele tuule alla teed või teeme seda koos, läheb kandam kergemaks. Isegi, ja seda juhtub, kui mõni end hiljem ilmutav raskus on eelmistest ootamatult palju suurem ja vintskem, nõudes suuremat pingutust. Selles mõttes ülesanded ei pruugi kergemaks minna, tavaliselt ei lähegi, aga teekond läheb alati järjest kergemaks ja reipamaks. Muide, elul ongi komme meid treenida kohale jõudma ja seetõttu ei anna suurimaid pähkleid pureda kunagi esimesena. Järk-järgult. Oled ju kuulnudki: „Kellelegi ei anta rohkem, kui ta kanda jaksab”? Nii ongi kindel, et kui mõni suur või veel suurem, keerukam ülesanne sinu ette maandub, oled sa selle lahendamiseks valmis. Enne see ei tule. See on viis kuidas elu meid hoiab, juhatab.

Kuid tõsi – meel võib rääkida loo, mis teeb ülesande võimatuks. Meelt uskuma jäädes võid ette kaotada. Ometi on meelt õigesti kasutades võimalik ka ette võita! Siiski jääb meel üksi alatiseks piiratuks. Ainuüksi sellesse jäämine pidurdab sinu arengut lootusetult, isegi kui lubab veidi liikuda. Ajapikku õpid meelest enam uskuma oma südant ja kõik voolab üha enamas loomulikkuses, ühendatuses ja kerguses.

Ja see mõistus ehk meel! Kaitsja ja hävitaja. Parim tööriist ja ilgem nuhtlus, millesse muudkui takerduda. Nii tark ja nii küündimatu. Meie ainuke haigus ja probleem ning ometi praktiliseks eluks suurepärane! Ühiskond pakub pidevat meelelahutust, samas kui targem võib olla meelt lahutamise asemel parandada. Püüd sellest vabaneda, eriti jõuga, võib viia veel suuremasse jamasse. Samas kui ometi on võimalik vabaneda meele juhtimisest. Aga selle kõigeni me veel jõuame. Sellega ei pea sa praegu pead (meelt! :D) vaevama.

Niisiis sinu teekond, mille jätkamiseks oled valinud minu juurde tulla. Ütlen sulle kohe, et kõik on võimalik! Kõik! Ent, nagu ülalt lugesid, kerge ei pruugi see olema saada. Vähemalt alguses. Vähemalt mitte enne, kui suuremad raskused on eest veeretatud. Aga – ja seda ma garanteerin sulle, see on põnev ja rahulolu loov teekond!

Ometi sõltub kõik sellel teel sinust endast. Vastutus sinu eest on sinul. Alati. Ükskõik, kui magus võib olla kiusatus seda kellel(le)gi teisel(e) kanda. Ei loe, et suurem osa inimkonnast seda ei näe ja võtab vastutust kelle eest tahes, peale enda. Luues nii ühe korraliku segapudru ja lahendades… mitte midagi. Ei, ära saa valesti aru – vastutus enda eest ei tähenda, et sa peaks üksi kusagil nurgas oma asjadega pusima. Üksi hakkama saama. See pole nii. Me oleme selles inimkogemuses kõik koos põhjusega. Muidu oleks sa sündinud üksikule saarele. Me SAAME üksteist aidata. Saame aktiveerida, tervendada, hoida, olla olemas, näidata valgust ja teed, aidata areneda, avarduda. Ainult vastutus sinu elu eest on üksnes sinul endal. Vastutus sealhulgas küsida abi, juhatust, kõrvalpilku. „Küsi ja sulle antakse.” Ja mina saan sind su teel toetada, aidata kiiremini, tõhusamalt harmoonilisemalt ja paremini edasi. Saan jagada kogemust ja anda teistsugust vaadet, küsida küsimusi, mis perspektiive avardab. Saan aidata täpselt nii kaugele, kui ma ise olen jõudnud. Sealt edasi saab vajadusel juba keegi teine, kohaselt sinu eluplaanile ja arengusuunale. Võib-olla on meil teekonda koos pikalt, võib-olla lühikeselt. Kõik on alati õige, ja rullub lahti elu käigus.

Seega, sa võid end tunda ebakindlalt, ärevalt, võid karta tundmatut endas ja seda, kui keegi saab teada… Loomulikult. Inimene ju. Ent milline potentsiaal sinus ja kõigi nende hämarate tahkude taga on sinu jaoks! No pain, no gain. Mugavuses ei arene. Elu algab hetkest, mil valid astuda mugavast välja. Vastutus enda teekonna eest tähendab esmajoone seda, et enne kui minu piir sinuga töötamises ammendub, tuleb sul otsustada nihutada oma piire. Iga korraga su elu muutub. Vahel täiesti tundmatus suunas, ent alati aina äratuntavamalt sulle omasemaks. Kasuta need kohtumised ära! Võid olla heas mõttes ahne ja küsida rohkem, kui alguses mõtlesid. Aitan sul näha, mis on mingis hetkes võimalik ja mis peab veel ootama. Ainult selleks, et see saaks tulla veel totaalsemalt. Sa saad olema sel teekonnal hästi hoitud. Viidud edasi tempos, mis on sulle loomuomane. Ka seda kontrollid tegelikult sina ise – sinu vastutus, mäletad? Kontrollid, kas teadlikult või alateadlikult. Mõlemal juhul on see õige – sinu elu ja sina valid. Kuid tasub usaldada, et see, kelle juurde sind elu on toonud, see on sinu jaoks selles ajas parim.

Tauno

terapeut, nõustaja, konstellöör, maag, ruumide ja ringide looja ning hoidja, avastaja, elu õpilane